Past performances

Tartu ülikooli kammerkoor osaleb rõõmuga VIII Põhja- ja Baltimaade laulupeo lõpukontserdil Riias Metsapargi suurel laululaval (Mežaparka Lielā Estrāde) ehk paigas, kus peetakse kõik Läti laulupeod. Kontserdil esineb 6500 lauljat Eestist, Lätist, Leedust, Soomest, Rootsist, Norrast, Taanist ja Islandilt. Kõlab muusika kõikide laulupeol osalevate kooride kodumaalt nende emakeeles. Lisaks tehakse tagasivaade varasematele laulupidudele: igalt peolt on kontserdi kavas üks laul. Kontserdil kuuleb ka valitud osi Carl Orffi lavakantaadist “Carmina Burana”. Eesti keeles lauldakse Cyrillus Kreegi “Ma kõndisin vainul” ning Ülo Vinteri “Põhjamaa”. Dirigeerivad Triin Koch ja Heli Jürgenson.

Tartu ülikooli kammerkoor osaleb 25.-28. juunil Riias Põhja- ja Baltimaade laulupeol, mille käigus antakse iseseisvaid kontserte, koorimuusikaesitlusi ja lauldakse laulupeo suurel ühiskontserdil Riia Mežaparksi laulupaval ehk paigas, kus peetakse ühtlasi kõiki Läti üldlaulupidusid. Lisaks esineb kammerkoor ka iseseisva kontserdiga Võnnu (läti Cēsis) Jaani kirikus.

Balti- ja Põhjamaade laulupeo traditsioon sai alguse Lätist 1995. aastal, mil Läti dirigent Imants Kokars kutsus Riiga laulma ja esinema enam kui 6000 lauljat Balti- ja Põhjamaadest. Lisaks Riiale on laulupidu peetud 20 aasta jooksul kuues erinevas Balti ja Põhjala riigis, sh ka Eestis Tartus. Teistkordselt Riias toimuv laulupidu toob ühise laulukaare alla üle 10 000 laulja, kusjuures kaasa teevad ka Itaalia ja Luksemburgi koorid.

Osalemine Balti- ja Põhjamaade laulupeol lõpetab ka Tartu ülikooli kammerkoori 44. hooaja. 2015/2016 hooaeg on kammerkoori juubelihooaeg, mis kulmineerub juubelikontsertidega 2016. aasta aprillis ja mais.

Eesti esinduskoorina VIII Põhja- ja Baltimaade koorifestivalil annab Tartu ülikooli kammerkoor laulupeo maakondade päeval kontserdi Võnnu (läti Cēsis) linnas Jaani kirikus, mis on mänginud Eesti Vabadussõja ajaloos olulist rolli. Kontserdil kõlab muusika Cyrillus Kreegi, Charles Villiers Stanfordi, Arvo Pärdi, Alfred Schnittke, Andres Lemba, Mart Saare, Veljo Tormise, Eduard Tubina and Tõnis Kõrvitsa sulest. Dirigeerib Triin Koch.

Õhtul kell 21.00 antakse pärast kontserti laululaval Võnnu ordulinnuse pargis väike laulupidu koos paljude teiste laulupeost osavõtvate kooridega. Eesti kooridest on seal lisaks Tartu ülikooli kammerkoorile esindatud ka Keila segakoor ning politsei ja piirivalve segakoor “Akord”. Laulupeol dirigeerib Cyrillus Kreegi lugu “Ma kõndisin vainul”, dirigent Triin Koch.

Tartu ülikooli kammerkoor osaleb 25.-28. juunil Riias Põhja- ja Baltimaade laulupeol, mille käigus antakse iseseisvaid kontserte, koorimuusikaesitlusi ja lauldakse laulupeo suurel ühiskontserdil Riia Mežaparksi laulupaval ehk paigas, kus peetakse ühtlasi kõiki Läti üldlaulupidusid. Lisaks esineb kammerkoor ka iseseisva kontserdiga Võnnu (läti Cēsis) Jaani kirikus.

Balti- ja Põhjamaade laulupeo traditsioon sai alguse Lätist 1995. aastal, mil Läti dirigent Imants Kokars kutsus Riiga laulma ja esinema enam kui 6000 lauljat Balti- ja Põhjamaadest. Lisaks Riiale on laulupidu peetud 20 aasta jooksul kuues erinevas Balti ja Põhjala riigis, sh ka Eestis Tartus. Teistkordselt Riias toimuv laulupidu toob ühise laulukaare alla üle 10 000 laulja, kusjuures kaasa teevad ka Itaalia ja Luksemburgi koorid.

Osalemine Balti- ja Põhjamaade laulupeol lõpetab ka Tartu ülikooli kammerkoori 44. hooaja. 2015/2016 hooaeg on kammerkoori juubelihooaeg, mis kulmineerub juubelikontsertidega 2016. aasta aprillis ja mais.

Eesti esinduskoorina VIII Põhja- ja Baltimaade laulupeol Lätis on Tartu ülikooli kammerkooril au korraldada Riias Jāzeps Vītols’i nimelises Läti muusikaakadeemia suures saalis Eesti koorimuusika esitlus pealkirjaga “Piirideta helid – kaasaegse Eesti koorimuusika lendutõus” / “Sounds With No Boundaries – Taking off of Contemporary Estonian Choral Music”. Esitlusel kuuleb uusimat Eesti koorimuusikat Andres Lemba, Alo Ritsingu, Pärt Uusbergi ning Mariliis Valkoneni sulest.

VIII Põhja- ja Baltimaade laulupeo raames korraldatakse 26. juunil kell 10.00-13.30 Jāzeps Vītols’i nimelises Läti muusikaakadeemias mitmeid meistriklasse ja koorimuusikaesitlusi erinevatel põnevatel teemadel, esinevad külalislektorid ning -koorid Taanist, Soomest, Rootsist, Leedust ja Norrast.

Tartu ülikooli kammerkoor osaleb 25.-28. juunil Riias Põhja- ja Baltimaade laulupeol, mille käigus antakse iseseisvaid kontserte, koorimuusikaesitlusi ja lauldakse laulupeo suurel ühiskontserdil Riia Mežaparksi laulupaval ehk paigas, kus peetakse ühtlasi kõiki Läti üldlaulupidusid. Lisaks esineb kammerkoor ka iseseisva kontserdiga Võnnu (läti Cēsis) Jaani kirikus.

Balti- ja Põhjamaade laulupeo traditsioon sai alguse Lätist 1995. aastal, mil Läti dirigent Imants Kokars kutsus Riiga laulma ja esinema enam kui 6000 lauljat Balti- ja Põhjamaadest. Lisaks Riiale on laulupidu peetud 20 aasta jooksul kuues erinevas Balti ja Põhjala riigis, sh ka Eestis Tartus. Teistkordselt Riias toimuv laulupidu toob ühise laulukaare alla üle 10 000 laulja, kusjuures kaasa teevad ka Itaalia ja Luksemburgi koorid.

Osalemine Balti- ja Põhjamaade laulupeol lõpetab ka Tartu ülikooli kammerkoori 44. hooaja. 2015/2016 hooaeg on kammerkoori juubelihooaeg, mis kulmineerub juubelikontsertidega 2016. aasta aprillis ja mais.

Tartu ülikooli kammerkooril on au osa võtta Lätis VIII Põhja- ja Baltimaade laulupeost Eesti esinduskoorina. Esineme festivali avakontserdil Riia kesklinnas Vērmane aias (Vērmanes dārzs), kus laulame Veljo Tormise seatud Kolga-Jaani rahvaviisi “Jaani hobu”, viiendat osa tema tsüklist “Jaanilaulud”. Kontserdil astuvad üles kõik festivalil osalevad esinduskoorid.

Tartu ülikooli kammerkoor osaleb 25.-28. juunil Riias Põhja- ja Baltimaade laulupeol, mille käigus antakse iseseisvaid kontserte, koorimuusikaesitlusi ja lauldakse laulupeo suurel ühiskontserdil Riia Mežaparksi laulupaval ehk paigas, kus peetakse ühtlasi kõiki Läti üldlaulupidusid. Lisaks esineb kammerkoor ka iseseisva kontserdiga Võnnu (läti Cēsis) Jaani kirikus.

Balti- ja Põhjamaade laulupeo traditsioon sai alguse Lätist 1995. aastal, mil Läti dirigent Imants Kokars kutsus Riiga laulma ja esinema enam kui 6000 lauljat Balti- ja Põhjamaadest. Lisaks Riiale on laulupidu peetud 20 aasta jooksul kuues erinevas Balti ja Põhjala riigis, sh ka Eestis Tartus. Teistkordselt Riias toimuv laulupidu toob ühise laulukaare alla üle 10 000 laulja, kusjuures kaasa teevad ka Itaalia ja Luksemburgi koorid.

Osalemine Balti- ja Põhjamaade laulupeol lõpetab ka Tartu ülikooli kammerkoori 44. hooaja. 2015/2016 hooaeg on kammerkoori juubelihooaeg, mis kulmineerub juubelikontsertidega 2016. aasta aprillis ja mais.